Ja mõned luuleread...

Päikese lahkumine

Punase päikse õhtukuma,
langeb metsa taha
kui suur tulekera
sekundiga
kadunud on soojus,
kadunud on valgus,
mis täitis me hinge,
aga nüüd kadus pinge.
Päike lahkus unemaale,
lapsed lähevad tudumaale.
Lumi ei sätenda enam
ennem oli palju kenam...

Niisiis jõuluõhtu käes! Jälle!

Aga mina mõtlen hoopis ajaloost, sest jõululõuna ajal tuli pereringis jututeemaks kodukandi koolimajad, mis kaugel esimese Eesti ajal meie kodu kandis olid ja mida enam ei ole (sest sõjad on hävitanud palju). Minu isa käis meie talu kõrval naabermajas koolimajas, tollane Maramaa kool. Aga kool ei eksisteeri seal juba ammu, aga ma maja on alles ja nüüd on see pereelamu, kuigi esialgsest koolimajast enam väga palju algset pole alles. Samuti oli Maramaa koolimaja Tartu-Jõgeva mnt-l Kunglas, aga nüüd seal põllu peal annab koolimaja asukohast aimu ainult üksik kask keset kesa. Pupastveres oli Orge kool, mis tegutses päris palju aastaid, aga seda hoonet samuti enam ei ole.

Mulle meeldib ajalugu, isegi väga väga, nii väga, et koolis oli see mu lemmikaine ja sain koolilõpetades ainsana kiituskirja ajaloos... Aga mis on siiski ajalugu...
AJALUGU tuleb kreeka keelsest sõnast historia, mille sõna esimene pool tähenab kuulu ja teine pool juttu ehk siis ajalugu on KUULUJUTT!

Nii et kuulake kuulujutte ja pange tähele, me ise loome ajalugu igapäev ja me ise ei pane seda tähelegi....