Nii see ongi, et esimene tund sai läbi pea sama kiirelt kui algas. Miskipärast olen ma viimasel ajal krooniline hilineja. Ma ärkan küll 1,5 tundi varem, aga ikka suudan asjad sättida nii, et alles viimasel viimasel hetkel hakkan kodust minema...ma ei tea millest see asi. Kooli loengusse minnes pole see eriline probleem, aga kui ma lähen kuhugi mujale tähtsasse kohta nagu näiteks täna tundi andma, siis võib see probleemiks saada. Kuigi jah kooli jõudes oli juba vahetund käes ja klass õpilasi peaaegu täis ja seega sisseelamine enne tunni algust oli väga väga kiire, pluss veel tehnika korda seadmine. Õnneks tehnikaga said asjad ühele poole ruttu ja juba käiski esimene koolikell ja teine koolikell ja juba olingi ma 11. ja 12. tehnoloogiaklassi ees üksi. Appppiii....mis ma nüüd räägin....kõik need u 40 nägu ootavad ju minu suust tarka juttu... nii enesetutvustus, nii tunni teema, nii ülesanne, nii põhiteema ja kokkuvõte läksid nii ruttu, et ei saanud arugi. Aga tunni lõpuni on veel 15 minutit aega. Mis nüüd saab??? Millest ma räägin, mida ma teen??? Aga väike pilk paberitele ja nii räägime siis tudengi elust ja see jutt sai ka otsa! Nii räägime siis ajajuhtimisest ehk kuidas ma üks hommik äratas kell mind kell 6.00 üles, kuigi loeng algas kell 10.00, aga ma mõtlesin, et magan veel ja siis üks hääl mul peas ütles seda, et maga veel, teine aga, et tõsta parem jalg voodist välja põrandale ja kui tõstsin põrandale, tõstsin teise ja viskasin teki pealt ja panin riidesse ja läksin pesema ja olingi virge ning uni unustatud. Loo mõte on see, et kui sa ei viitsi midagi teha, kuigi oleks vaja, siis alusta pisiasjadest näiteks referaadi kirjutamisel tee arvuti lahti, tee järgmisena Word lahti, järgmisena kirjuta referaadi pealkiri ja ühel hetkel avastad, et referaat on õigeks ajaks valmis! :)
Igatahes kogemus õpetajana oli meeli ülendav ja eks esimene siga läheb ikka aia taha! Järgmisel korral oskan paremini teha! Aga ikkagi kokkuvõttes oli lahe ja huvitav:)
Wednesday, October 21, 2009
Sunday, October 18, 2009
Niimoodi need päevad lähevad....
...lähevad aina sügavamale sügisesse. Vihm, tuul, külm õhk, pimedus....see on sügis! Kole kuid samas ka ilus sügis...ja varsti talv. Aeg lendab kiiremini kui linnutiivul. Läbi pimeda sumeda sügiskuu on käes oktoobri kolmas pühapäeva õhtu. Ja nii ma jälle olen kodus. Üksi, aga mulle meeldibki rahu ja vaikus. Naudin neid hetki, kus ma olen üksi.
Tegelikult on möödas tore nädalavahetus, nimelt eile toimus Vanemuise kontserdimajas minu kooli Lähte Ühisgümnaasiumi suurejooneline vilistlaste kokkutulek. Tore oli, nalja sai, vanu tuttavaid sai näha ja rohkemgi veel. Igatahes jään huviga ootama 55 juubelit...see siis juhtub aastal 2014:) Aga sinna on veel aega - muidugi ma praegu arvan nii, varsti tundub teisiti!
Järgmisel nädalal on ootamas ees palju uusi huvitavaid sündmusi....eriti põnevust pakub reede, kus ma lähen Lähte kooli tundi andma 11 ja 12 tehnoloogiaklassile. See on väljakutse omaette ja ootan seda huviga, sest peaaegu esimene tund ju mul:) Samas meenub 12 klassis olnud õpetajate päev, kus olin kunstiõpetaja rollis ja see oli ka väga fun!!! Art rules:) Aga nüüd enam ma ei ole selle kooli õpilane, vaid vilistlane ja õpetaja amet on natukene teine!
Aga eks näis kuis läeb,
vast iks häste nagu võluväel.
Kõik väärt unistused saavad alguse lapsepõlvest ja koolist. O.Luts
Järgmisel nädalal on oodata veel MUG.ee koosolekut ja töötervishoiupäeva Tallinnas rahvusraamatukogus!
Subscribe to:
Posts (Atom)